21. september 2015

Oli üllatav ja ülirõõmustav, kuidas minu ühes postituses välja tulnud nukrushetkele tatra puudumise üle reageerisid mitmedki inimesed, kellelt sain teada, et lootus seda tagaigatsetud teravilja leida on kohalikes vene poodides. Õnneks jõudis minuni ka ühe sellise kohakese aadress (tänud, Eneli!) ning seega otsustasingi eile, laupäeval, pooletunnise jalutuskäigu ette võtta ning tatrajahile minna.

Ettevõtmine oli edukas ning leidsin poe, kus müüjaks oli kusjuures üks venelanna, kenasti üles. Küll aga ehmatas mind tatra hind - Eestis saaks ma selle summa eest, mis siin 800-grammine pakk maksab, tervelt kaks kilo ja natuke jääks raha ülegi. Eks see tegelikult väga ei üllata ka, ikkagi eksootiline kraam. Muidu aga leidus seal igasugust muud tuttavamat söögipoolist alates sefiirist ja suitsujuustust lõpetades jäätise ning vene šokolaadidega. Normaalseid suuri kaerahelbeid oli seal ka (siinsetes tavasupermarketites olen ma ainult näinud neid õudsaid kiirpudruvariante, tavalised on ainult müslides - aga kes keelab müslit pudruks keeta?), samuti hunnikus venekeelseid raamatuid ning isegi "Maša ja karu" DVD. Seal olles ja ringi uudistades tuli meelde möödunud aastal tehtud pärimuse kogumise reis Venemaale, Karjalasse, ning kohalikud pisikesed külapoed. Aga tore, väga tore, et on koht, kuhu võimaliku koduigatsuse tekkides saab selle vastu rohtu minna hankima.

Olen mitmeid kordi saanud kohalikult meessoolt (eriti vanemat generatsioonilt, kui kõnnin mõnikord maja ees pargis ringi ning otsin vaba pinki, kus arvutit kasutada) märkuseid, mis kõlavad nagu komplimendid. Ma loodan. Vist hakkan oma heledama nahatooniga rohkem silma, ei tea. Päris halb tegelikult, kui vähese keeleoskuse tõttu ei jaga isegi selliseid asju. Peaksin vist Duolingos ühe pakutud hispaaniakeelse flirtimiskursuse läbi tegema, siis ma saan vähemalt aru, kui keegi mulle külge lüüa üritab...

Muidu keele koha pealt olen veel teada saanud seda, et siin Murcias on omaette hääldusviis, kus suur osa s-tähti jäetakse lihtsalt ära. Panin seda tähele juba siis, kui oma esimesel päeval Cucurumillos lastele Eesti kohta raamatut näitasin ning Barbara hääldas sõna "mets" justkui nagu "boque", kuigi tavapäraselt on hoopis "bosque". Kohe aga parandas ennast, et mulle ikka üldkasutatav variant kõrvu jääks. Samuti kergitasin kulmu, kui üks lapsevanem tuli ühel hommikul sisse ning ütles "bueno dia", mitte "buenos dias". Õnneks aga õpetatakse kursustel "harilikku" hispaania keelt, seega kui ma peaks teistesse kohtadesse sattuma, ei vaadata vähemalt ses osas mu peale nagu ma oleks kusagilt Kuu pealt kukkunud. Barbara ütles ka, et on hea, kui ma lastega rääkides kohalikku varianti ei kasuta (nii ei jää see ka mulle külge). Veel tuli välja, et mu kolleeg Adriana on Agentiinast pärit. Selle teadmisega sai vastuse ka küsimus, et miks ta hoopis kolmandat moodi hääldab. Oh jah, tõsine lingvistiline tohuvabohu.

Istusime täna Inesiga maja vastas asuvas El Tito baaris ja nautisime internetihüvesid, kui talle tuli meelde üks tore vahejuhtum, millele tunnistajaks oli olnud. "Siin, Hispaanias, on kohutavad autojuhid," ütles ta muiates. Nimelt oli ta näinud, kuidas üks kohalik härra oli üritanud autot parkides külgboksi teha, kusjuures ruumi selleks olevat olnud maa ja ilm. Hakkas siis tagurdama, kuni müksas teist autot. "Kõik on hästi, kõik on hästi!" ütles ta elavalt ja jätkas oma tegevust, minnes seekord piraki vastu tema ees olevale masinale. "Kõik on hästi, kõik on hästi!" Kummalisel kombel ei saanud aga kumbki müksakaga õnnistatud auto vigastada. 
Oh vana, mina võin seega siinsete standardite järgi isegi päris okei juht olla...

Õhtul oli iganädalane traditsiooniline vabatahtlike õhtusöök, mis seelkord toimus meie juures. Paola tegi pastat ning miskeid pisikesi võileivakesi tomatiga. Oli väga vahva istumine ning meie seltskond on ikka nii tore. 

Ning mis kõige ägedam - mul on nüüd suur voodi, seega saan laiutada palju tahan. Nimelt leidis Paola meie rõdult paar püsti asetsevat madratsit, millest üks oli kilesse mässitud, niiet pole ime, et ma neid varem ei osanud märgata. Igatahes tassisin oma vana voodi karkassi rõdule, tõin uue madratsi endise kõrvale ning olen nüüd oma põrandal asuva asemega ülirahul. Elu on lill!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar