13. september 2015

Nädalavahetus kujunes üle pika aja mõnusalt rahulikuks - sai aja maha võtta ja niisama mõtteid mõlgutada. Ei mäletagi, millal mul polnudki reaalselt mitte midagi teha, kuna viimased nädalad Eestis olid täis igasugu toredaid laagreid, ringisõitmisi ja muidu sagimist. Täna aga... Ülim rahu, vahepeal sekka mõned jutuajamised korterinaabritega ning väike elevushetk, kui tuli välja, et Paolina oli omale rulluisud ostnud, kuid sõita ta nendega ei osanud. Veeretasin ta käest kinni hoides majast välja ning lootsin, et ta ikka ühes tükis tagasi tuleb. Õnneks oli ta endale ka kaitsmed muretsenud, niiet kõige hullem ilmselt ei juhtu. Umbes tund aega hiljem kolistas ta aga rahulolevalt tuppa tagasi ning ütles, et tema "sporting activity" oli igati hästi läinud. Rõõm!

Olin reedel lõplikult lahtipakkimise piinarikka protsessiga ühele poole saanud ja kohvri jalust ära üles kappi vinnanud, kui nägin, et mu tuba on tegelikult ikka üsna plass ning 11 kuud sellises ruumis elada poleks just kõige hubasem. Mu korterinaabrid olid paar päeva enne minu saabumist sama probleemiga silmitsi seisnud ning käinud Ikeas, kust saabusid uute kardinate, voodikatete ja muu taolisega. Ines oli maininud, et tahaks aga sinna veel jõuda, ning nii otsustasimegi laupäeval minna Murcia "poodlemisrajooni".

Tõesti, seal piirkonnas keset kõrbemaastikku pärast lühikest trammisõitu leidub vist kõike alates Ikeast, Decathlonist ja muudest imeasjadest lõpetades hiiglasliku ostukeskusega Nueva Condomina, kus lõpuks leidsime pärast mõningast ekslemist üles ka Primarki-nimelise poe, mis oli samuti meie sihtmärk. Kuna mul (ja vaevalt ka teistel vabatahtlikel, kui just vanemad neid ei toeta) siin eriti rahaga priisata pole ja kohalikke kaltsukaid ka veel ei tea, on selle poe madal hinnaklass riiete ostmiseks meile igati sobilik.

Igatahes olid mul koju jõudes uued sinised kardinad, mis vaatamata oma liigsele pikkusele tegid endise lilla lambise riidetüki, mis mu akna ees rippus, asemel mu toast hoopis kenama koha. Samuti hankisin hunniku küünlaid, mis samuti kõvasti hubasust lisasid. Ega ma rohkem ei oskagi ja ilmselt tahagi midagi teha, praegu on juba küllalt mõnus.

Õhtul käis osa meie vabatahtlike seltskonnast koos meie hispaania keele õpetajaga ühes pubis kontserdil. Oli teine päris tore - kaks naist klaveril ja kitarril erinevate lugude covereid esitamas, üks laulis ka. Ja sellega on mu nädalavahetus kokku võetud.

Ahjaa, maadlen siin hispaania keelega ka. Viimases tunnis (mis minu jaoks oli esimene), käisime kogu materjali põgusalt läbi, aga süvitsi tuleb meil kõik ise läbi hekseldada. Ja oh sa vana, seda kõike on nii palju. Pean nentima, et suhtusin keeleõppesse liiga kergekäeliselt - haah, olen ju prantsuse ja saksa keelt õppinud, kui erinev see ikka olla saab? Aga nüüd istun ja punnitan. Eks iga algus ole raske ja itaalia, prantsuse ja portugali keelt emakeelena kõnelejate jaoks ongi see kõvasti lihtsam. Olen aga tänulik, et meil üldse õpetajaga tunnid toimuvad, kuna Hispaania on üks neist riikidest, kus EVSi tehes saab keeleõppe kursuse läbida ka internetis ning siinne organisatsioon meile veel eraldi õpinguid tegelikult tagama ei pea.

Aga aitab küll, homme tööle!

(PS! Mu blogil oli eile ligi kakssada vaatamist. Väga lahe, aitäh!)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar